Kui Eestist enam tööjõudu ei leia

Eesti 1,3 miljoni elaniku seast ei pruugi alati leida omale ideaalset töötajat oskuste ja ettevõttesse sobivuse poolest – teinekord on valdkonna spetsialiste niivõrd vähe, et kõigile lihtsalt ei jätku. Sellisel juhul ongi abiks töötaja värbamine välisriigist.

Talentori üks meeldejäävamaid välisriigist värbamise kogemusi on kui Tallinnas mobiiltelefonivõrkude tarbeks võrguseadmeid tootvat tehast omav Ericsson otsis Eestisse tarkvara insenere. Sobisid ka välismaised kandidaadid. Leidsime Rumeenia Talentori abiga kaks Rumeenia inseneri, kes on oma valdkonna kogemusega spetsialistid. Üks neist võttis Eestisse kaasa ka oma perekonna. Kõige toredamaks teeb selle värbamise aga see, et mõlemad mehed on pikaaegsed Ericssoni töötajad! Nimelt on üks neist siiani Ericssonis tööl ning tõusnud karjääriredelil mitu head sammu. Teine mees oli samuti kuus aastat Ericssoni töötaja ning alles hiljuti läks sealt edasi tööle edukasse Eesti start-up’i. 

Värbamisprotsessi lühikirjeldus

Selleks, et Euroopast leida tootmisvaldkonna kogemustega insenere, võtsime ühendust teiste riikide Talentoride esindajatega ning Rumeenia soovis kohe väljakutse vastu võtta. Sealsed Talentori esindajad hakkasid sihtotsinguga tegelema ning leidsid kiirelt esimesed kandidaadid. Kokku leidsid Rumeenia kolleegid 20 kandidaati, kelle pakkusime Ericssonile välja. Iga kandidaadiga teostati videointervjuu, mis andis CV-le ja värbaja märkmetele lisaks veel ühe võimaluse kandidaadiga tutvumiseks. Tootmisettevõtte esindajad tegid neist kümnega telefoniintervjuu ning valisid välja kaks kõige potentsiaalikamat kandidaati, kes lennutati Eestisse kohapeale. Mõlemad rumeenlased võeti ka Ericssoni tööle.

Talentori partner Marit Antik kirjeldab Ericssoni värbamist: “Antud projekti võib lugeda Talentor Estonia üheks toredamaks välisvärbamiseks, milles Eesti oli projektijuhi poolel ning Rumeenia osapool tegeles kandidaatidega. Leidsime professionaalsed ja  toredad inimesed, kellega oli rahul Ericsson ning kes ise Eesti ellu hästi sobitusid ning siiani veel Eestis elavad. Kindlasti aitas liikumisele kaasa ka Eesti hea maine.”